Liivimaa kuningriik
| Liivimaa kuningriik | |
|---|---|
|
| |
| Liivimaa kuninga Magnuse residents: Põltsamaa | |
 Vana-Liivimaa kaart aastatel 1573-1578 |
Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.
Territoorium
[muuda | muuda lähteteksti]Liivimaa kuningriik koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses. Ambitsioonikas Magnus lootis, et kui Põhja-Eesti vallutatakse, liidetakse ka need alad tema võimu alla, kuid Põhja-Eesti vallutamine ebaõnnestus, sest Magnuse formaalsel juhtimisel toimunud ligi pool aastat kestnud Tallinna piiramine (1570–1571) lõppes edutult.
.svg)
Tema valdused Saaremaal ja Kuramaal (endine Kuramaa piiskopkond) kuningriigi valduste hulka ei loetud. Kuningriigi keskuseks oli Põltsamaa.
Kuningriigi territoorium piirnes põhjas Rootsi kroonile allunud territooriumidega, kagus aga 1561. aastaks Vene tsaaririigi vägede poolt vallutatud Tartu linna (1558), Tartu piiskopkonna ja osa Liivi ordu territooriumiga, kus suuremal osal vallutatud alast kehtis Moskva tsaaririigi võim kuni 1582. aastani.
Valitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Sisuliselt ei erinenud selle staatus eriti vojevoodkonna omast, kuid Moskva tsaar Ivan IV rajas selle propagandistliku eesmärgiga, meelitamaks saksa päritolu Holsteini Oldenburgi dünastiast põlvneva kuningaga Liivimaa aadlikke Liivi sõjas enda poole üle tulema.
Enne kokkulepet Magnusega proovis Moskva tsaaririigi tsaar moodustada Liivimaal vasallriiki pakkudes selle juhi kohta 1560. aastast vangistuses viibivale eelviimasele Liivi ordu maameistrile Wilhelm Fürstenbergile, kes aga viidates tema poolt Saksa Rahva Püha Rooma Riigi keisrile antud vandele, keeldus Moskva tsaari Ivan IV Julma ettepanekust[1]. W. Fürstenberg surigi vangistuses 1568. aastal.
Magnuse õuemarssaliks ja nõunikuks 1560–1571 oli Johann von Uexküll (surnud 1583) Mõniste mõisast.[2] [3]
Osalus Liivi sõjas
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Liivi sõda ja Kahekümneviieaastane sõda
Liivimaa kuningas Magnus osales vasallina Moskva tsaari ebaõnnestunud katses vallutada aastatel 1570–1571 toimunud, juba 1561. aastast Rootsi krooni võimu alla läinud piiramisega Tallinna.
Kuningriigi likvideerumine
[muuda | muuda lähteteksti]Liivimaa kuningriik likvideeriti pärast seda, kui Magnus oli tsaariga tülli läinud ja viimase Kuramaa piiskopina oma Kuramaa piiskopkonna valdustesse põgenenud, hakates koos Kuramaa hertsogkonna hertsogiga Rzeczpospolita Poola kuninga vasalliks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Andres Adamson, PRELUDE TO THE BIRTH OF THE "KINGDOM OF LIVONIA", Acta Historica Tallinnensia, 2009 Vol. 14/1, lk 37
- ↑ Uexküll / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, lk. 483
- ↑ Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Teil 1, Der ehstnische District., Dorpat: C. Mattiesen, 1877, lk. 233
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hans Kõrge, Taani-Vene vahekord Eesti suhtes a. 1575—1576., Ajalooline Ajakiri 1937, nr. 2
- Andres Adamson, MAGNUS IN MOSCOW, Acta Historica Tallinnensia, 2011 Vol. 16/1
- Andres Adamson, PRELUDE TO THE BIRTH OF THE "KINGDOM OF LIVONIA", Acta Historica Tallinnensia, 2009 Vol. 14/1
- Andres Adamson, Hertsog Magnus ja tema "Liivimaa kuningriik", Tallinna Ülikool, Tallinn 2009